stigma_vastu
Kris
“Ükskõik kui raske Sul ei oleks, pead endasse uskuma. Isegi kui Sind ümbritsevad inimesed ei usu Sinusse. Sa saad hakkama.”
Krisi ema kasutas tema vastu füüsilist vägivalda ning kutsus teda nimedega „mära“, „ebard“, „tänamatu“. Ta ütles Krisile, et olnuks parem, kui ta poleks sündinud. Kris proovis lahendada probleemi argumentide, sõbralikkuse, ükskõiksuse, karjumisega – miski ei aidanud.
Ema heitis Krisile alati midagi ette – nad ei saanud kunagi läbi. Iga perereis lõppes pisarate või peksmisega ning Krisile ei antud valikut, kas minna või mitte.
Kris tegi kõik selleks, et ema teda vähemalt ühe korra kiidaks. Ta õppis suurepäraselt ja hoidis maja korras.
Kui isa ei näinud, muutusid peksmised karmimaks, kui isa oli kodus, võis ta ema vaos hoida. Krisi isa ei uskunud, et ema Krisi peksab.
Tuttavate ja sõprade toetuse puudumise tõttu tekkis Krisil depressioon ja sellest tulenevad enesetapumõtted.
Kui Kris üritas sellest vanematega rääkida ning paluda, et ta saaks psühholoogi juures käia, vastas ema: „Me ei ole hullude pere. Sa häbistad meie perekonda“. Nii ei õnnestunud alaealisel Krisil mingit abi saada. Sellele järgnes enesetapukatse.
Mõne aja pärast õnnestus Krisil leida sõpru noortekeskusest, Бумеранг Бобра'st (eesti keeles „Kopra bumerang“) ja LGBT kogukonnast ning ta sai endale ka väikese mopsi. Uued sõbrad, kaasa arvatud koerake, aitasid leevendada aastaid kestnud vägivallast põhjustatud sotsiaalset ärevust.
“Uute sõprade kohta mõtlesin, et vähemalt nad ei löö – see oli juba hea”.
19-aastasena suutis Kris vanematest eemale kolida, et arstiks õppida. See asjaolu muutis Krisi elu paremaks ning ta kohtus tollal ka oma tulevase abikaasaga – kõige toetavama inimesega.
“Selleks, et teistega oleksid terved suhted, pead olema ise ka terve.”
Pärast Krisi kolimist hakkas ema tahtlikult rikkuma arsti juhiseid. Kris leiab, et ta tegi seda, kuna ema soovis rohkem tähelepanu saada oma perest. Isa eitab endiselt probleemi olemasolu ega saa aru, miks Kris emaga suhelda ei taha.
Kris soovitab uskuda, et alati tuleb parem aeg.
“„Isegi kui sul pole hetkel vahendeid oma probleemi lahendamiseks, ilmuvad need hiljem ja kõik muutub paremaks - peaasi on mitte alla anda.”
“Perekonnast, kus täiskasvanud Sind väärkohtlevad, on parem välja kolida nii kiiresti kui võimalik.”
