stigma_vastu
Sofia
Sofial olid perega halvad suhted. Talle dikteeriti täpselt, mida ta tegema pidi. Selle tulemusena kujunes tal välja „viielise sündroom“, mis röövis talt iseseisvuse. Ta ei teadnud, mis talle endale meeldib, mida ta ise tunneb, mida ta ise tahab. Restoranis toitu valides osutus otsustusvõimetus eriti piinarikkaks. Ta hakkas nutma või näitas näpuga suvalisse kohta menüüs. Sofia näitas välja tundeid, mida ta tegelikult ei tundnud, kuid eeldas, et peaks tundma. Ta teeskles näiteks peol olles elevust ja pärast halbade uudiste kuulmist kurbust, kuigi ta tegelikult neid emotsioone ei tundnud. Tal oli tunne, nagu ta ei elaks oma elu.
Väärkohtlevas suhtes olles hakkas ümbritsev talle kauge tunduma, tal esines depersonaliseerumine. Pärast situatsiooni analüüsimist jõudis Sofia järeldusele, et see oli tema alateadlik kaitsemehhanism - ta lülitas ennast maailmast välja. Tema partner ei võtnud olukorda tõsiselt ega pööranud talle tähelepanu, tuues ettekäändeks, et on hõivatud või väsinud.
“Sa oled veel elus, tahad kogeda tundeid ja väljendad neid, aga keegi ei vasta Sulle. Lõppude lõpuks lülitad Sa oma tunded välja, et vältida valu ja kannatusi.”
Seetõttu hakkasid Sofia emotsioonid hääbuma.
“Teadsin, et ei suuda niiviisi elada isegi poolt aastat. Olles teise inimesega koos ning põgenenud vanadest suhetest, puutun kokku paljude minu jaoks uute situatsioonidega. Tuleb välja, et on loomulik, kui sinu peale ei tõsteta häält ega kätt, ei kägistata, ei sorita läbi su asju ega panda sind end kõiges süüdlasena tundma.”
Sofia jaoks oli harjumatu, et talle öeldi „ilus“, „armas“ või teda kallistati.
„Manipuleerimise ohvriks langemine võib olla hirmus asi. Sind võidakse viia ükskõik millisesse seisundisse ning kui sa niiviisi mõnda aega elad, ei pruugi sa arugi saada, et see pole normaalne. Ainult olukorda läbi nähes võid jõuda arusaamani, et sinu elus on midagi valesti – sa ei ela oma elu, vaid oled nukk, millega mängitakse.“
Peale depersonalisatsiooni esines Sofial ka teine probleem tema elu jooksul- anoreksia.
Sofia töötas tehases, käis jõusaalis, jõutreeningutes.
“Siis ma tulin koju, sõin kolm kirsstomatit ja piinasin end süütunnega, et sõin liiga palju.”
Suure kaalulanguse tõttu tundus talle tema keha tuimsaks.
Sofia püüdis leida probleemile erinevaid lahendusi, kuid ei suutnud seda iseseisvalt teha. Ta sai oma probleemi üle koos oma uue partneriga. Sofia sööb siiamaani vähe, jälgib toitumist ja kaalu ning tegeleb spordiga.
“Igasugused emotsioonid on head, isegi kui nad on negatiivsed. Igasuguste tunnete läbielamine teeb meid lõpuks õnnelikumaks ja aitab kaasa „viielise sündroomi“ leevendamisele. Sellepärast tuleb tunda ka negatiivseid emotsioone.”
“On olemas kaks lahendust. Esimene on analüüsida, mis on sinuga juhtunud, see üle elada ja eluga edasi minna. Teine võimalus on alla anda - sel juhul võib vaja olla professionaalset abi, et eluga taas joonele saada.”
“On vaja loobuda nende tunnete teesklemisest, mida sa tegelikult ei tunne ja hakata otsima oma tõelisi emotsioone, mis on kindlasti olemas..”
